Kruiisiäris on jätkuvalt potentsiaali kasvule


02.04.2018

Märtsi esimesel nädalal toimunud kruiisivaldkonna aastasündmusel Seatrade Cruise Global rõhutasid firmade esindajad, et viimastel aastatel hoogsalt arenenud valdkond näitab jätkuvalt kasvuvõimalusi. Kasv hõlmab niihästi traditsioonilisi (Kariibi meri, Vahemeri, Läänemeri koos Norra rannikuga), kui ka uusi piirkondi (Aasia, Austraalia). Võimalusi on jätkuvalt eelmisel aastal fookusesse tõusnud Kuubal, kus küll USA presidendi tegevuse tulemusena võib ette tulla mõningaid piiranguid. Suurt potentsiaali näitab Jaapan nii sealt pärit reisijate kui ka seda riiki külastada soovivate inimeste näol.

Kruiisifirmade assotsiatsiooni (CLIA) andmetel oodatakse kogu maailmas reisijate arvu kasvu 25,8 miljonilt 2017. aastal 27,2 miljonini 2018. aastal.

 

Suurte kõrval võimalused ka väiksematel

Suurte ja järjest suuremate laevade kõrval tellitakse väikseimaidki. Turule siseneb uute kruiisifirmade kõrval üha enam transpordi- ja puhkuseettevõtteid, näiteks Mystic Cruises, Voyages to Antiquity, The Ritz-Carlton Yacht Collection ja Virgin Voyages, kelledest kolm esimest planeerivad reise ka Läänemerele, sealhulgas Tallinna.

Suurte laevade arvu ja reisijate hulga kasvu tõttu räägitakse paljudes sihtkohtades ülerahvastatusest (overcruising). Võimsad valged laevad linnasüdametes on hästi nähtavad ja seetõttu tundub, et just kruiisituristid ummistavad populaarseid vaatamisväärsusi, kuigi nende osakaal konkreetsel päeval teiste külastajatega võrreldes võib tegelikult olla üsna väike. Mitmeski populaarses piirkonnas on turistidele kehtestatud piirangud ja kohaliku kogukonna surve paneb firmasid jätkuvalt ringi vaatama, et leida uusi ja vähem külastatavaid sihtkohti.

Tallinna kõrval randuvad kruiisilaevad veel Saaremaa sadamas, tänavu üheksa korda. Eelmisel aastal lisandus sihtkohtade hulka kahel korral Pärnu, sel aastal võõrustatakse juba kolmel-neljal laeval olijaid. Esimest korda on firmad huvi näidanud Sillamäe sadama ja Ida-Virumaa võimaluste vastu.

Heameel on märkida, et Tallinna vanalinnas tunglemise asemel käiakse aina rohkem Lennusadamas ja Kadriorus. Tänavu meelitab turiste kindlasti ka renoveeritud Maarjamäe loss ja park koos filmimuuseumiga. Tihti tellitakse ekskursioone Lahemaale, Rakverre, Haapsallu ning Harjumaa turismitaludesse ja tootmisettevõtetesse.

Tallinna Sadama õigel ajal tehtud investeeringuid on kruiisifirmad märganud ja tunnustanud. Aga ka naabrite sadamad arenevad. Visbys valmib aprilli lõpul uus kruiisikai, kus juba sel aastal võetakse vastu umbes 90 laeva, täiendav kai on valmimas Stockholmis ja Kielis hakatakse ehitama uut terminali. Uusarendusi tehakse nii Helsingi ja Riia kui ka Gdanski sadamais.

Tänu Läänemere sadamate arendustele saavad kruiisfirmad tuua siia rohkem laevu ja reisijaid, millest võidavad kõik.

 

Keskkonna- ja turvalisuse teemad endiselt päevakorras

Kruiisifirmad ei tegele ainult suuremate laevade ning reisijatele pakutavate põnevate tegevuste, teenuste ja nutirakendustega, vaid ka muude tehnoloogiliste uuendustega. Eelkõige keskkonnanõuetest tulenevate arendustega: alternatiivsete laevakütuste kasutamine ning jäätmete kogumine, sorteerimine ja taaskasutamine. Veeldatud maagaas (liquid natural gas, LNG) pole enam lihtsalt jututeema, vaid juba tellitakse maagaasiga sõitma hakkavaid kruiisilaevu. Omamoodi väljakutse on, millistes kogustes ja sadamates on võimalik seda punkerdada. Tallinna Sadamas on Megastariga vastav kogemus olemas, lisaks plaan rajada koos partneritega LNGterminal. Veeldatud maagaasiga kaasnevad ohutuse ja turvalisuse küsimused. Viimane on erilise tähelepanu all, selles mitmed kruiisifirmad järeleandmisi sadamatele ja reisijatele ei tee.

Jäätmekäitlus ja taaskasutus on üha populaarsem ja kõneainet pakkuvam teema. Ühelt poolt tuleneb see MARPOLi nõuetest reovee merrelaskmise keelu rakendumisest 2019. aastast, mis toob ja on toonud kaasa investeeringuid nii laevadesse kui ka sadamatesse. Teisalt tajuvad kruiisifirmad, et jäätmed on tänapäeval oluline tooraine. Koostöös sadamate ja jäätmekäitlusettevõtetega püütakse oma kulusid vähendada sorteeritavatele jäätmetele rakenduvate madalamate tasudega, samuti lisa teenida plastiku või metalli müügiga.

Tallinna Sadam eristub selles taas üsna hästi, sest enamikel kruiisikaidel on olemas reovee kaldasüsteemi vastuvõtuseadmed. Meie sadamatasud sisaldavad soodustusi sorteeritavale prügile ja keskkonnasõbralikke kütuseid kasutavatele laevadele.

 

Kruiisivaldkonna olulisim kohtumispaik

Seatrade Cruise Global on kõige olulisem maailma kruiisitööstuse spetsialistidele mõeldud iga-aastane mess, mis tavapäraselt toimub märtsis.

Tallinna Sadam oli seekord väljas Eesti ja Soome ühisstendiga. Tutvustati projekti „Green Cruise Port”, mille raames otsitakse ja luuakse uuenduslikke, keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke lahendusi kruiisivaldkonna arendusteks ja investeeringuteks. Tallinna Sadam plaanib selle projekti raames rajada keskkonnasõbraliku ja uuendusliku kruiisiterminali.

Messil olid esindatud Tallinnas ja Saaremaal kruiisituriste teenindavad turismifirmad Deneesti, DMC Estonia ja Estonian Holidays, laevaagentuurid Estma, CF&S Estonia ja AlsBond ning Pärnu sadam ja transpordifirma Hansa Grupp.

 

Kruiisihooaeg 2018

Tänavune kruiisihooaeg algab 26. aprillil, mil kohale jõuab 900 reisijaga Viking Sea. Kogu hooaja jooksul ootame Tallinna kruiisilaevu kokku 342 korral, need toovad meie pealinnaga tutvuma rekordilised 566 000 reisijat. Saaremaa sadamasse on broneeritud üheksa külastust umbes 3000 reisijaga.

Julgeme väita, et kruiisivaldkond on arenev, ahvatlev ja võimalusi pakkuv kõigile: laevaoperaatoritele massiturul ja luksussektoris, traditsioonilisi ja uuenduslikke tehnoloogiad pakkuvatele laevaehitajatele, maailma eri piirkondades paiknevatele sihtkohtadele, suurematele ja väiksematele sadamatele ning erineva reisihuvi ja rahakoti paksusega reisijatele.

Sirle Arro,

AS Tallinna Sadam turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja